Mulla tihenemine

Penetromeeter mõõdab alumise mullakihi tihenemist

Mulla tihenemise tulemuseks on kokkupressitud poorid, mis tavapärasel juhul peaksid transportima õhku ja vett. See takistab juurte kasvu ning põhjustab hapniku puudust. Mulla tihenemine võib saaki oluliselt vähendada.

Mullatihest saame defineerida kui mulla tiheduse suurenemist kokkupressituse tõttu. Teisisõnu, muld muutub tihedamaks ning iga liiter sellest kaalub rohkem, kui mulla poorid on kokku surutud. Kui vaadata, kuidas traktor märgades tingimustes üle kobestatud mulla sõidab, on mullatihest ja selle mõju mullapinnale enamasti lihtne mõista.

Juurte kasv on takistatud

Mulla tihenemine takistab juurte arengut ning mõjutab neid mehaanilise takistusena kahel viisil:

  1. Tihenemine vähendab suurte mullapooride (makropooride) arvu ja suurust. Selle tulemusena on väiksem osa mullapooridest suurema läbimõõduga võrreldes juurte diameetriga. Kuid just sellistes poorides saavad juured vabalt, ilma mehaanilise takistuseta kasvada.
  2. Tihenemine suurendab mulla mehaanilist vastupidavust, kuna surub mullaosakesed üksteisele lähemale.
Loe lähemalt

Vee liikumine on takistatud

Mulla tihenemine takistab ka vee liikumist läbi mulla allapoole. See põhjustab mulla ülemiste kihtide küllastumise veega, mis omakorda võib põhjustada juurte hapnikuvaegust, nii nagu on näha ülalolevalt pildilt. Lisaks sellele mõjutab mulla õhustatus mitmete taimetoitainete, nt lämmastiku ja mangaani, kättesaadavust. Anaeroobsetes tingimustes võib mullas olev lämmastik denitrifikatsiooni tulemusena lämmastikoksiidiks seostuda või gaasilise lämmastikuna õhku hajuda. Mulla tihenemine võib seega vähendada lämmastiku kättesaadavust mullast.

Loe lähemalt

Water transport restricted due to compaction

Vajalik õhk: õhuga täidetud poorsuse normatiivsed väärtused: > 25% õhku annab hea õhustatuse, 10-25% õhku võib põhjustada teatud piiranguid mullastikus, >10% õhku tähendab hapnikuvaegust mullas.

Loe lähemalt

Võimalikud abinõud olukorra parandamiseks

Et vältida mulla tihenemist, on oluline võtta kasutusele mulla struktuurile pikas perspektiivis postiivselt mõjuvad abinõud. Sellisteks meetmeteks on drenaaž, lupjamine, mullapinna taimkatte all hoidmine ning orgaanilise aine lisamine mulda. Nimetatud abinõude tulemuseks on kuivem muld, mis ühtlasi vähendab pinnase tihenemist sügavamates kihtides.

Taimekasvatusviis ja mullaharimine on mulla tihenemise olulised mõjutajad. Kõige olulisem on vältida mullaharimist liigniiske mulla tingimustes. Kuival mullal on suurem kandevõime, samas märg muld samasuguse surve puhul tiheneb. Suuremat kontaktpinda aitavad saavutada laiemad rehvid või topeltrattad, selle tulemuseks on väiksem koormus mullale. Töökordade arvul, nagu on näidatud alloleval illustratsioonil, on samuti määrav mõju, kuna see aitab hoida põllumasinate kogukaalu võimalikult madalana.

Loe lähemalt

Uuringus (L2-7118), mis viidi läbi Önnestad`is, Skåne`s, 2000. aastal, jälgiti, kuidas pinnase tihenemine enne kevadkülvi mõjutas eri kultuuride saagikust (oder, nisu, kaer, suhkrupeet ja herned). Tihendamiseks kasutati korduvaid ülesõite ning suurt massi, kõike seda enne külvitöid:

  1. Külv ilma tihese tekitamiseta
  2. Üks töökord + külv
  3. Üks töökord lägalaoturiga + külv
  4. Kolm töökorda lägalaoturiga + külv
Loe lähemalt

Tulemused näitasid, et mõningane tihenemine mõjus nisu, odra ja kaera saagile positiivselt (st üks töökord + külv). Herne ja suhkrupeedi saak vähenes aga isegi ühe töökorra juures. Kui töökordi ja seega mulla tihenemist suurendati, oli kõikide kultuuride saak väiksem. Põllukultuuridest kõige enam oli mõjutatud hernes, mis mulla hapnikuvaeguse suhtes on eriti tundlik.

Loe lähemalt

Sõnastik:

Poorid = mulla poorid on tühimikud, kanalid ja lõhed mullas, mis olenevalt mullastiku tegelikust veesisaldusest on täidetud kas õhu või veega.

Denitrifikatsioon = protsess, mis toimub mulla madala hapnikusisalduse korral. Sellistes tingimustes muundavad denitritbakterid taimedele kättesaadava nitraadi (NO3) gaasiliseks lämmastikuks (N2). Kui denitrifikatsiooniprotsess ei kulge lõpuni, moodustub kasvuhoonegaasina tuntud dilämmastikoksiid (N2O).

Loe lähemalt